‏ Luke 9Summary

1Aga Ta kutsus kokku need kaksteistkümmend ja andis neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja tõbesid parandada, 2ja läkitas nad välja kuulutama Jumala Riiki ja tegema haigeid terveks, 3ja ütles neile: "Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega pauna, ei leiba ega raha; ärgu olgu ka kellelgi kaht kuube. 4Ja kuhu majasse te iganes sisse lähete, sinna jääge ja sealt minge teele. 5Ja kes iganes teid vastu ei võta, sellest linnast minge välja ja puistake toim oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!" 6Nii nad läksid teele ja käisid mööda külasid, kuulutades Evangeeliumi ja tehes haigeid terveks igal pool. 7Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõik, mis sündis, ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: "Johannes on surnuist üles tõusnud!" 8aga teised: "Eelija on ilmunud!" aga mõned jälle: "Keegi vanust prohveteist on üles tõusnud!" 9Ent Heroodes ütles: "Johannese pea ma lasksin maha raiuda; kes on siis See, Kellest ma kuulen niisuguseid asju?" Ja ta püüdis Teda näha saada. 10Ja kui Apostlid tagasi tulid, jutustasid nad Temale, mis nad olid teinud. Ja Ta võttis nad Enese juure ja läks ära üksindusse, linna poole, mida hüütakse Betsaidaks. 11Aga kui rahvahulgad seda teada said, läksid nad Temale järele. Ja Ta võttis nad vastu ja rääkis neile Jumala Riigist; ja kelledele oli vaja ravitsemist, need Ta tegi terveks. 12Siis päev hakkas veerema. Ja need kaksteistkümmend tulid Ta juure ja ütlesid Talle: "Lase rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudseisse küladesse ja asulaisse puhkama ja otsima rooga; sest me oleme siin tühjas paigas!" 13Aga Ta ütles neile: "Andke teie neile süüa!" Nemad vastasid: "Meil pole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, või me peaksime minema ja ostma toidust kogu sellele rahvale!" 14Ent neid oli ligi viis tuhat meest. Siis Ta ütles Oma jüngritele: "Seadke nad maha istuma salkadesse viiekümne kaupa!" 15Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma einele. 16Ent Ta võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole, õnnistas neid ning murdis nad ja andis Oma jüngritele ettepanemiseks rahvale. 17Ja kõlk sõid ja kõikide kõhud said täis; ja neist ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit. 18Ja sündis, kui Ta üksipäini oli palvetamas, et Ta jüngrid olid ühes Temaga. Ja Ta küsis neilt: "Keda rahvas ütleb Mind olevat?" 19Aga nemad vastasid ning ütlesid: "Ristija Johannese, aga mõned Eelija, aga teised, et keegi vanust prohveteist on üles tõusnud!" 20Siis Ta ütles neile: "Ent teie, keda teie ütlete Mind olevat?" Peetrus vastas ning ütles: "Jumala Kristuse!" 21Ja Ta ähvardas neid kangesti ning keelas neid sellest ühelegi rääkimast, 22üteldes: "Inimese Poeg peab palju kannatama ja kõlbmatuna hüljatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ja tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama!" 23Aga Ta ütles kõikidele: "Kui keegi tahab Minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu Mind. 24Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab Minu pärast, see päästab selle! 25Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese või läheks hukka? 26Sest kes Minu ja Mu sõnade pärast häbeneb, selle pärast häbeneb Inimese Poeg, kui Ta tuleb Omas ja Isa ja pühade Inglite auhiilguses. 27Aga Ma ütlen teile tõesti: On mõningad siin seisjaist, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala Riiki!" 28Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Ta võttis Enesega Peetruse ja Johannese ja Jakoobuse ja läks mäele palvetama. 29Ja kui Ta palvetas, muutus Tema näoilme teissuguseks ja Tema riietus läks valgeks ja hiilgavaks. 30Ja vaata, kaks meest kõnelesid Temaga; need olid Mooses ja Eelija. 31Nemad olid ilmunud auhiilguses ja kõnelesid Tema eluotsast, mis tal Jeruusalemas tuli täide saata. 32Aga Peetrus ja ta kaaslased olid suikunud raskesse unne; ent üles ärgates nad nägid Tema auhiilgust ja neid kaht meest seisvat Tema juures. 33Kui siis need Temast olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele: "Õpetaja, siin on meil hea olla! Teeme kolm telki, ühe Sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale!" Kuid ta ei teadnud, mida ta rääkis. 34Aga kui ta seda rääkis, tekkis pilv ja varjas nad; ja nemad kartsid pilve sisse jõudes. 35Ja hääl kostis pilvest ning ütles: "See on Minu Äravalitud Poeg, Teda kuulake!" 36Ja kui see hääl oli kostnud, leiti Jeesus üksi olevat. Ja nad olid vait ega kuulutanud neil päevil kellelegi midagi sellest, mida nad olid näinud. 37Järgmisel päeval, kui nad mäelt alla läksid, tuli palju rahvast Temale vastu. 38Ja vaata, üks mees rahvahulga seast kisendas ning ütles: "Õpetaja, ma palun Sind vaadata mu poega, sest ta on mu ainuke! 39Ja vaata, vaim haarab teda, ja ta karjatab äkki, ja vaim raputab teda, nõnda et ta ajab suust vahtu; ja see lahkub vaevalt teda piinamast. 40Ja mina palusin Sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, ja nad ei suutnud!" 41Aga Jeesus vastas ning ütles: "Oh sa uskmatu ja pöörane tõug! Kui kaua Ma pean olema teie juures ja kannatama teiega? Too siia oma poeg!" 42Kui ta alles oli tulemas, kiskus teda kuri vaim ja raputas teda. Aga Jeesus sõitles rüvedat vaimu ja tegi poisi terveks ning andis ta tagasi tema isale. 43Ent kõik hämmastusid Jumala suurest väest. Aga kui kõik panid imeks seda, mida Ta tegi, ütles Ta Oma jüngritele: 44"Pange teie oma kõrvu need sõnad. Sest Inimese Poeg antakse inimeste kätte!" 45Ent nemad ei mõistnud seda sõna, ja see oli pandud varjule nende eest, et nad sellest aru ei saaks. Ja nad kartsid küsida temalt selle sõna kohta. 46Aga nende seas tõusis vaidlus, kes küll nende seast peaks olema suurem. 47Jeesus, teades nende südame mõtlemisi, võttis lapsukese ja seadis selle enese kõrvale 48ning ütles neile: "Kes iganes selle lapsukese võtab vastu Minu nimel, võtab Mind vastu; ja kes iganes võtab vastu Mind, võtab vastu Selle, Kes Mind on läkitanud. Sest kes teist kõigist on vähem, see on suur!" 49Siis Johannes hakkas rääkima ning ütles: "Õpetaja, me nägime üht meest Sinu nimel kurje vaime välja ajavat; ja me keelasime teda, sellepärast et ta ühes meiega Sind ei järgi!" 50Jeesus ütles talle: "Ärge keelake, sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!" 51Aga sündis, kui Tema ülesvõtmisepäevad olid täis saamas, et ta suundus kindlasti minema Jeruusalema poole, 52ja Ta läkitas käskjalad Enese eele. Ja need läksid ja tulid ühte samaarlaste külla, valmistama Temale öömaja. 53Ent need ei võtnud Teda vastu, sest Ta oli minemas Jeruusalema poole. 54Kui Ta jüngrid Jakoobus ja Johannes seda nägid, ütlesid nad: "Issand, kas tahad, et me käsime tulla tule taevast maha ja nad hävitada?" 55Aga ta pöördus ümber ja sõitles neid. 56Ja nad läksid teise alevisse. 57Ja kui nad olid sinna minemas, ütles teel keegi Temale: "Issand, ma tahan Sind järgida, kuhu Sa iganes lähed!" 58Jeesus ütles talle: "Rebastel on augud ja taeva lindudel on pesad, aga Inimese Pojal ei ole aset, kuhu Ta Oma pea paneks!" 59Kellelegi teisele Ta ütles: "Järgi mind!" Ent see ütles: "Issand, luba mind enne minna ja oma isa maha matta!" 60Aga Ta ütles temale: "Lase surnuid oma surnud matta, sina aga mine ja kuuluta Jumala Riiki!" 61Ja veel üks teine ütles: "Issand, ma tahan Sind järgida! Aga luba mind enne jätta jumalaga oma kodakondsed!" 62Aga Jeesus ütles temale: "Ükski, kes paneb oma käe adra külge ja vaatab tagasi, ei kõlba Jumala Riigile!"